Maailma ohtlikem tamm on kokku varisemas

26. oktoober 2017, 13:18
Iraagi sõdur seismas varisemisohtliku Mosuli tammi lähistel.

Mosuli tamm Põhja-Iraagis võib iga hetk kokku variseda. Kui see peaks juhtuma, tabab suurlinna Mosulit 11 kuup­kilomeetrit vett sisaldav hiiglaslik viimsepäevalaine. Pooleteise miljoni inimese elu on ohus. Praegu töötavad insenerid ööpäev ringi, et päästa tammi, mida poleks kunagi tohtinud ehitada.

Varases hommikuvalguses avaneb Tigrise jõe kaldal ootamatult üks allikas. Väike veejoake niriseb kaldapealsest alla, kuid aja möödudes allikas laieneb ja veevool suureneb. Paari tunni pärast tuleb maapinnast vett juba päris tublisti.

Töölised hüppavad buldooseritele ja hakkavad liiva ja kruusa kiiruga allikale kuhjama. Allikas aga ei taltu, vaid aina kasvab. Natuke enne keskpäeva vajub kokku Tigrist paisutava 113 meetri kõrguse ja 3 kilomeetri pikkuse Mosuli tammi läänetiib. See vabastab hiiglasliku Dahûki järve vee. Üle tammijäänuste tulvav vesi müriseb 26 meetri kõrguse hiidlainena kaitsetu Mosuli linna poole.

See kõlab nagu Hollywoodi katastroofifilmi stsenaarium, kuid tegemist on tõelise ohuga. Võimalus, et Mosuli tamm võib kokku variseda, on nii suur, et eksperdid on selle nimetanud „maailma ohtlikemaks tammiks“. Ähvardava katastroofi vältimiseks üritavad insenerid nüüd tammi täiendavalt kindlustada.

Kui tammi Tigrise jõele Mosuli linnast ligi 60 kilomeetri kaugusele 1980. aastate alguses rajama hakati, lähtusid insenerid eelkõige selle asukohast. Nad valisid tammi tarvis koha, mis lubas Tigrise jõele tekitada võimalikult suure veereservuaari.

Mosuli tamm peatab jõge paisutava sulalumevee, mis pärineb naaberriigi Türgi mägedest, ja reguleerib selle edasi voolamist. Nõnda õnnestus ära hoida hooajalised üleujutused, samas aga tagada põllumeeste aastaringne varustatus saagi kasvatamiseks vajaliku veega. Läbi tammi voolav vesi paneb tööle turbiinid, mis toodavad elektrit suure osa Põhja-Iraagi elanike jaoks. Peale selle andis tamm tööd ja leiba 1500 inimesele.

Just asukohast kujunes Mosuli tammi suurim häda. Aluspinnas, millele tamm toetub, ei talu vett. Selle piirkonna kaljune aluspind koosneb peamiselt kihiti vahelduvatest lubjakivi, kipsi ja anhüdriidi kihtidest. Neid kolme mineraali iseloomustab karstumine, st lahustumine selles suures veekoguses, mis pressib end läbi tammi taha moodustunud järve poorsest põhjast. Kui mineraalid lahustuvad, jääb neist kivimisse järele tühemik. Seetõttu muutub tammi vundament üha hapramaks ega suuda kanda ehitise miljonite tonnide suurust raskust. Maapinnalt vaadates seda protsessi näha ei ole ja kõik paistab korras olevat, ent tegelikult võib tamm ühel päeval ootamatult variseda selle alla tekkinud tühemikku.

Seda nähtust nimetatakse langatuslehtriks: maa-alused jõed uuristavad näiteks karstialadel maapinna ära, mistõttu maapind sisse variseb. Kui see juhtub liiklustiheda tee muld­kehaga, võib lehter endasse neelata isegi autosid.

Loe Mosuli tammist ja seda ähvardavast ohust lähemalt novembrikuu Imelisest Teadusest!

Vaata kõiki uudiseid

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
Imeline Teadus pakub harivat lugemist kogu perele.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Ajakirjal on 161 000 lugejat.
Hind: e-arve püsimaksega 6,49 €, 1 aastaks 75 €
Telli Ajakiri