Jääaja inimesed õmblesid endile mõnusad kasukad

26. oktoober 2017, 10:42
Erinevalt neandertallastest tundsid meie esivanemad õmblusnõela ja oskasid endile õmmelda tõhusad kehakatted.

Keha järgi õmmeldud nahkriided, pärltikandiga kaunistused ja põlvekõrgused mokassiinid – jääaja inimesed riietusid ühtaegu soojalt ja elegantselt.

Jääaja riided pidid kaitsma külma eest. Mitu uut leidu on teadlastele andnud hindamatu ülevaate jääaja rõivastusest. Neist nähtub, et tänu õmblusnõela tundmisele oskasime juba toona valmistada sooje ning täpselt mõõdu järgi õmmeldud kehakatteid.

28 000 aastat tagasi tänasel Venemaal elanud mees oli riietatud nahktuunikasse, nahkpükstesse, nahkmokassiinidesse, pikka nahkkeepi ja mütsi, mille tagakülge ehtis 24 rebasehammast. Kõik riided olid kaunistatud tuhandete mammutiluust voolitud helmestega – need olid aetud nöörile ja kinnitatud riietele sirgete ridadena. Teadlaste arvutuste järgi pidi umbes 3000 helme valmistamine ja kinnitamine võtma aega 2625 tundi.

Neandertallased ei käinud sugugi nii hästi riides. Erinevalt meist ei tundnud nad nõela ning ümbritsesid end seetõttu lohvakate keepidega. Jääaja asulate tuleasemete juurest leitud mitmesuguste loomajäänuste põhjal tegid Kanada teadlased 2016. aastal kindlaks, et tõenäoliselt polnudki meie sugulastel sooje pealisrõivaid. Meie asulatest on leitud hulganisti selliste karusloomade nagu ahmide, naaritsate ja jäneste luid. Nende nahkadest sai valmistada sooje tuulekindlaid jakke. Neandertallaste asulatest on päevavalgele tulnud peamiselt hirvede, karvaste ninasarvikute jt suurulukite luid, kuid nende nahad ei paku külma eest tõhusat kaitset.

Loe novembrikuu Imelisest Teadusest lähemalt, milline nägi välja jääaja inimese igapäevaelu!

Vaata kõiki uudiseid

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
Imeline Teadus pakub harivat lugemist kogu perele.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Ajakirjal on 161 000 lugejat.
Hind: e-arve püsimaksega 6,49 €, 1 aastaks 75 €
Telli Ajakiri