Geneetikud aretavad superloomi

28. september 2017, 14:16
Belgia sinisest veisest on geneetilise aretustöö tulemusena saadud hiiglasliku lihaskasvuga versioon.

Kui loomal on suured lihased, siis saab temast rohkem liha. Sestap muudetakse mõne veisetõu geene nii, et nende lihased hakkaksid vohama.

Kui teadlased soovivad aretada mõnest veisetõust, näiteks Belgia sinisest veisest, hiiglasliku lihastepuntra, siis manipuleerivad nad üht geeni, mis kodeerib valgu müostatiini tootmist. Tavaliselt pärsib müostatiin lihaste kasvu, et need ei ületaks optimaalset suurust. Kui aga veise genoomis lülitatakse müostatiini tootmist reguleeriv geen välja, siis ei toimu ka lihaskasvu piirava valgu tootmist. Kui lihaste kasvu enam miski ei piira, siis arenevadki veised hiiglaslikeks lihamägedeks. Nende reied, selg ja kael paisuvad umbes 20 protsenti suuremaks kui liigikaaslastel.

Geneetiliselt muundatud hiidveised annavad rohkem liha kui samal söödakogusel kasvanud tavaveised, nii et inimeste lihavajaduse rahuldamiseks on tarvis tappa vähem loomi.

Uuri oktoobrikuu Imelisest Teadusest, kuidas näevad välja geneetilise aretustöö tulemusena sündinud helendavad kalad, ämblikuvõrgu valke lüpsvad kitsed, inimese rinnapiima valke andvad hiired, hiigelsuureks kasvavad lõhekalad ning ajuhaigusi arstida aitavad ahvid.

Vaata kõiki uudiseid

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
Imeline Teadus pakub harivat lugemist kogu perele.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Ajakirjal on 161 000 lugejat.
Hind: e-arve püsimaksega 6,49 €, 1 aastaks 75 €
Telli Ajakiri