Põhjapõdrad suurendavad sõnavara

IMELINE TEADUS

29. august 2012, 06:31

Eskimod elavad keset lund ja neil võiks olla lume kirjeldamiseks erakordselt palju sõnu. Kuid see on laialt levinud valearusaam. Arvukaid erinevaid lume nimesid kasutavad hoopis Skandinaavia polaarpiirkondade põhjapõdrakasvatajad, sest põhjapõtrade karjatamine nõuab lumeolude väga täpset kirjeldamist.


Kuigi mitmetes raamatutes ja telesaadetes on väidetud, et eskimotel on lume jaoks 20 kuni 200 erinevat sõna, on see kõik hämamine. Juba 1980. aastatel õnnestus antropoloog Laura Martinil leida selle vea tekkimise aeg ja põhjus. Kuid see pole müüdi kordamist takistanud. See on lihtsalt palju põnevam kui tõde. Laura Martini sõnul sai lugu alguse 1911. aastal, kui antropoloog Franz Boas kirjutas sissejuhatuse raamatule „Põhja-Ameerika indiaanlaste käsiraamat“. Seal väitis ta, et eskimo keeles on lume jaoks neli põhisõna. Järgmisena astus areenile amatöörkeeleteadlane Benjamin Whorf, kes 1940. aastal kirjutatud artiklis suurendas seda arvu seitsmeni. Sellest ajast alates on see arv üha kasvanud, kui üks autor on teise pealt maha kirjutanud ja pidevalt juurde pannud.
Paistab loomulik, et eskimotel võiks lume jaoks palju sõnu olla, kuid tegelikult pole selleks mingit põhjust. Enamikes keeltes on vaid üks põhisõna - lumi. Kui on vajadus täpsema kirjelduse järele, lisatakse põhisõnale lihtsalt ees- või järelliiteid või moodustatakse liitsõnu: sulalumi, tuisulumi, lumehang ja nii edasi. Eskimote keel on üles ehitatud samamoodi. Nad väljendavad kõike, mida vaja, ees- või järelliidetega. Lääne-Gröönimaal kasutatakse näiteks vaid kaht põhisõna: „qanik“, mis tähendab õhus olevat lund, ja „aput“, mis tähendab maas olevat lund.
Kui grööni keel sarnaneb teiste keeltega, siis saami keeles on lume kohta rekordiliselt palju sõnu. Norras asuva Saami Rahvaülikooli antropoloogi Ole Henrik Magga andmeil on saamidel neid sõnu lume iseloomustamiseks vaja, sest nii on neil lihtsam põhjapõtrade eest hoolitseda. Erinevad lume nimetused annavad näiteks edasi, kas loomad vajuvad lumme, kas nad leiavad selle alt toitu ja kas lumi võib neile ohtlik olla. Terve rida teisi sõnu kirjeldavad, kuidas lumi reageerib tuulele ja ilmastikule.

Vaata kõiki uudiseid

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
Imeline Teadus on Skandinaavia suurim populaarteaduslik ajakiri.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.
Hind: e-arve püsimaksega 6,95 €, 1 aastaks 79 €
Telli Ajakiri